Fárrenrávnnji mielde eret sámeguovllus

Norggas, nugo máŋgga eará guovlluin máilmmis, industrialiserema olis gávpogat ásahuvve ja sturro. Johtolat, ovdamearkka dihte ruovdemáđiijaid bokte, šattai álkibun ja jođáneabbon. Earret gávpogiid de maiddái čoahkkebáikkiid ásahišgohte. Dát mielddisbuvttii ahte olbmot fárregohte boaittobealguovlluin čoahkkebáikkiide ja gávpogiidda. Dát lea urbaniseren. Vurdojuvvo ahte urbaniseren joatká ain, eanet ahte eanet olbmot ásset gávpogiin.

Earenoamážit maŋemus 50–60 jagi leat Norggas leamaš áigodagat goas fárrenrávdnji lea dolvon olbmuid boaittobealbáikkiin čoahkkebáikkiide ja gávpogiidda. Norggas leat geahččalan jorgalahttit dán guovllupolitihka bokte. Fárrenrávnnjit gávpogiidda leat liikká joatkán.

Maŋemus 20 jagi lea Norgga álbmot lassánan, muhto SED-guovllus lea olmmošlohku njiedjan seamma áigodagas.

773-103 slm3

Dán njiedjama váldosivvan leat eretfárremat guovllus ja váilevaš sisafárren. Guovllus lea nettoeretfárren. Maŋŋel jagi 2000 lea maid dán guovllus leamaš riegádahttinvuolláibáza, ahte riegádahttinlogut leat unnibut go jápminlogut. 1900-logus lei riegádahttinbadjebáza.

Eretfárren SED-guovllus lea sentraliserema váikkuhus, dasgo fárrenrávnnjit mannet guovddážiidda – sihke suohkaniid siskkobealde, guovddaš báikkiide fylkkas ja guovddáš báikkiide lullelis Norggas.

Bargobihttá:

1. Loga Sámi logut muitalit 2 s. 142–149. Čilge gosa SED-guovllu fárrenrávnnjit mannet.

a. Leago erohus sohkabeliid vuođul? Digaštala manin.

á Leago erohus agi ektui? Digaštala manin.

2. Digaštala sivaid manin SED-guovllus lea leamaš ja lea ain nettoeretfárren.