Birgejumi vuođđun
Resurssat (valljodagat) leat olbmuid birgejumi vuođđun. Resurssat dán oktavuođas leat gávdnoštumit luonddus, maid olbmot leat dađis ávkkástallagoahtán. Olbmo birgejumi ja ekonomalaš ovdáneami čoavddaresursan leat leamaš luondduresurssat nugo eatnamat/guohtumat/šattut, čáhci, muorra, čitna ja minerálat.
Luondduresursat sáhttet leat ođasmuvvit dahje ii-ođasmuvvit. Dát juohku boahtá das ahte sáhttágo ođasmahttit resurssa nu ahte dan fas sáhttá ávkkástallat, vai ii. Ođasmuvvi resurssa ovdamearkan lea muorra, go vuovdi šaddá dađis. Muhto jus ođasmuvvi resurssa badjelmearálaččat ávkkástallá, de resursa sáhttá nohkat.
Ii-ođasmuvvi resurssaid leat vuorkáresurssat. Minerálaresurssat, olju, gássa ja čitna leat dákkár resurssaid ovdamearkan. Dađis go geavaha ii-ođasmuvvi resursa, de dat nohkká.
Guoddevaš ovdáneapmi ja resursageavaheapmi
| Print | |
Guoddevaš ovdáneapmi mearkkaša ahte mii geavahit resurssaid nu ahte seailluhit dan boahttevaš buolvvaide, dainna lágiin ahte geavahit resurssaid guoddevaččat, eatge loavtte daid badjelmearálaččat. Dán áigge leat mii teknologiija vehkiin garrasit geavahišgoahtán ii-ođasmuvvi resurssaid. Ii-ođasmuvvi resurssat gávdnojit dihto hivvodagas, ja danin lea dehálaš geavahit resurssa guoddevaččat vai bisttášii. Muhtin vuorkáresurssaid ja materiálaresurssaid, nugo metállaid, sáhttá ođđasisávkkástallat, dábálaččat eará atnui. Eará vuorkáresurssaidges ii sáhte ođđasisatnit, nugo energiijaresurssaid.
|
Resursariiddut
| Print | |
Dihto resursii sáhttet leat iešguđet dárbbut ávkkástallamii. Dát sáhttá mielddisbuktit riidduid das mo dán resurssa ávkkástallat. Maiddái resursaváili sáhttá buktit riidduid, go resursa ii juolo buohkaide. Dihto guovllus sáhttet maid leat máŋggalágan resurssat maid máŋggas dáhtošedje ávkkástallat, ja mas dihtolágan ávkkástallan hehtte nuppi resurssa ávkkástallama. Dovddus resursariidu Sámis – vuovdečuollamat ja boazodoalluVuovdečuollamat leat Suoma bealde Sámis leamaš garrasat ja mielddisbuktán resursariiddu boazodoalu ja vuovdedoalu gaskii ja birassuodjaleddjiid ja vuovdedoalu gaskii. Boazosámit rahče olu jagiid bissehit čuollamiid boares vuvddiin árbevirolaš boazoguohtoneatnamiin Njellima guovllus Nuorta-Anáris Davvi-Suomas. Dán vuovdečuollanriiddus oaivvildedje boazosámit ahte vuovdečuollamat bievlan čuhcet garrasit sin jeageleatnamiidda. Ášši jorai Suoma diggevuogádagas máŋggaid jagiid ovdalgo boazosámit ja Suoma meahcceráđđehus sohpe jagis 2009. Boađusin lei ahte ráfáidahtte vuovdedoalus čuovvovaš 20 jahkái 90 % boares vuvddiin Njellima guovllu stáhtaeatnamiin. http://www.galdu.org/web/index.php?odas=4038&giella1=sam http://www.samer.se/GetDoc?meta_id=1684 http://www.greenpeace.org/finland/fi/media/lehdistotiedotteet/greenpeace-pleased-with- http://www.hs.fi/english/article/Lapland+disputes+over+land+and+reindeer+pit+brother+ |
Resursageavaheapmi rievdá ja váikkuha
| Print | |
Kultureanadagat – olbmuid resursageavaheami boađusin
| Print | |
Kulturmuittut – dehálaš vuhtiiváldit areálaplánemis
| Print | |
Sámediggi hálddaša sámi kulturmuittuid ja goziha sámi kulturmuitoberoštumiid plána- ja huksenáššiin plána- ja huksenlága mielde. Sámediggi maiddái kárte sámi kulturmuittuid. Sámi kulturmuittuid ja kultureanadagaid vuhtiiváldin areálaplánabarggus lea dehálaš historjjálaš, kultuvrralaš ja identihtii guoski árvun. Dán barggu oassin lea maiddái systemáhtalaččat registreret sámi kulturmuittuid, maidda gullet maiddái visttit ja kultureanadagat. Sámi kulturmuittut, mat leat boarráset go 100 jagi, leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon. Bargobihtát:
|
Riggodagaid ávkkástallan Norggas ja Sámis
| Print | |
Norgga ealáhusovdáneapmi – eanandoalloservodagas otná servodahkii
| Print | |
Sápmi nuppástuvvá – árbevirolaš resursageavaheapmi ođđaáiggis
| Print | |
Sámi ealáhusain, nugo boazodoalus, leat maiddái deaividan seamma strukturrievdamat go eará vuođđoealáhusain. Vaikko leat leamaš stuorra rievdamat, de leat vuođđoealáhusat ain dehálaččat sámi ássanguovlluin. Sámi kultuvrra ja ássama vuolggasadjin lei johtalankultuvra ja bivdoservodat, man birgejumi vuođđun lei bivdu ja guolásteapmi. Dát lei váldobirgenláhki Sámis gitta 1500–1600-logu rádjai. Das rájes bieđganii ja juohkásii johtti- ja dálusámi ealáhuslágiide. Sámiguovlluid resursageavaheami ja ealáhusheiveheami dovdomearka lea leamaš ja lea ain lotnolasvuohta. Eanandoallu, guolásteapmi, boazodoallu ja meahcásteapmi leat leamaš dáid ealáhusheivehemiid dehálaš oasit mat ain leat dábálaččat sámi ássanguovlluin. Dákkár heiveheamit leat dán áigge vuosttažettiin lotnolasat dábálaš dienasbargguin. |
Boazodoallu
| Print | |
Máilmmi boazoálbmogiid guovllut. Boazodoalu mihtilmasvuohtan lea ahte johtet guohtumiid mielde jagiáiggiid mielde ja dárbbaša viiddis eatnamiid boazoguohtumii. Boazodoallu lea árbevirolaš birgenláhki mii lea heivehuvvon árktalaš guovllu luonddueavttuide, ja lea pastorála ealáhus. Pastoralisma lea doaba mii čilge ahte lea sáhka ealáhuslágis mii atná ávkki elliin mat ieža birgejit gárvves guohtumiin. Pastorála ealáhusláhki dávjá maiddái lea nomádalaš, dainnalágiin ahte johtet guohtumiid gaskka jagiáiggi mielde. Norggas leat 40 % areálas boazoguohtuneatnamat. Finnmárkkus johtet gaskal davvi geasseorohagaid mearragáttis ja lulli dálveorohagaid siseatnamis Finnmárkkuduoddaris. Lullelis Sámis lea nuppeládje, geasseorohagat leat duoddariin Norgga ja Ruoŧa rádjeguovlluin ja dálveorohagatges Norgga beale mearragáttis. Eará riikkain gos lea sámi boazodoallu, leatges eará johtinminstarat guovllu luonddueavttuid mielde. Boazodoallu ávkkástallá iešguđetlágan guohtoneatnamiid jagiáiggiid mielde. Luonddueavttut mearridit gos lea buoremus guohtun guđege áiggis, muohttaga dáfus, gos guohtuma gávdná, boraspiriid, divrriid ja dálkkádaga dáfus. Boazodoalu ovdáneapmi ođđaáigái Boazodoallu lea áiggiid čađa rievdan. Boazodoalu álggu gávdnat dološ bivdoservodagain mas goddebivdu lei dehálaš birgenláhkái. Juste goas goddebivdu jorai boazodoallun ii leat buorre dadjat, muhto dađistaga olbmot guođohišgohte čorragiid ja dastoges ealuid. 1500–1600-logu rájes ásahuvvui otná boazodoalu vuođđu. Earenoamážit 1950–1960-logu rájes leat leamaš stuorra rievdamat boazodoalus. Ođđaáigi lea seammaládje go eará vuođđoealáhusaide mielddisbuktán ođđa teknologiija. Boazodoalu mekaniseren álkidahtii guođoheami ja dagahii vejolažžan stuorát ealuid doallat. Boazolohku leage lassánan olu, earenoamážit 1980 rájes. Ovddeš áiggiid olles bearaš čuovui bohccuid johtaleami guohtumiid gaskkas. 1960-logu rájes leat leamaš stuorra rievdadeamit boazosámiid ássanminstariin ja ealáhusvuogis. Boazosámit ásse ovdal bieđgguid, doppe gos sin boazoguohtuneatnamat ledje. Servodatovdáneapmi dagahii ahte bearrašat ássagohte čoahkkebáikkiin. Teknologalaš ovdáneapmi ja ođđaáiggi dárbbut mielddisbukte maiddái dárbbu dietnasii boazodoalu lassin. Dán áigge lea dábálaš ahte boazosámi nissonolbmuin lea dienasbargu boazodoalu olggobeale, ja dievdoolbmuin lea váldoovddasvástádus siidadollui. Biergobuvttadeapmi lea boazodolliid deháleamos sisaboahtun. Buvttadeapmi sáhttá rievddadit jagis jahkái. Eanaš boazodoallobearrašiin lea eará dienas boazodoalu lassin, go boazodoallu lea divrras ealáhus. Boazodoalu mekaniseren lea mielddisbuktán ahte eanaš golut boazodoalus čatnasit dása. Boazodolliin lea gaskamearálaš dienas maiddái olu vuollelis go gaskamearálaččat Norggas. Boazodolliid dehálaš sisaboahtun lea maiddái stáhta ruhtadoarjja. Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi-boazodoalloorganisašuvdna ja stáhta jahkásaččat sohpet boazodoallo¬šiehtadusas, man bokte ealáhus subsidierejuvvo. Oktasašeatnamiid roassu? Boazologut rievddadit, earret eará guohtondilálašvuođa ja boraspirevahágiid dihte. Stuorra rievddademiid berre eastadit vai ii goarit eatnamiid ja vai bisuha dássedis sisaboađu boazodolliide. Lea guhká digaštallojuvvon ahte man olu bohccuid guohtuneatnamat girdet, ja mo galggašii hálddašit boazodoalu. Norggas, Suomas ja Ruoŧas boazologut lassánišgohte 1970-logu rájes, ja alimus boazologut ledje birrasiid 1990:s. Dasto unnugohte ealut jagi 2000 rádjai, ovdalgo boazolohku fas lassánišgođii. Leat máŋga faktorat mat váikkuhit ealuid sturrodahkii. Dehálepmosat leat dálkkádagat ja guohtondilálašvuohta. Sáhttet leat goavvejagit dahje buorit jagit. Eará faktorat mat maiddái váikkuhit, lea biebman, miessevuovdin, bohccuid boahkkudeapmi, ja márkana bohccobiergojearut. Árbevirolažžat boazodoalus eai lean dákkár oktasaš guohtuneatnamat. Siida lea boazodoalu organiserema guovddážis, ja dat leat moattit dahje máŋggat bearrašat mat leat searvan ealu guođohit ja gohkket oktiiráđiid. Juohke siiddas leat iežaset siidasajit, gos jahkásaččat guođuhit ealuideaset. Ođđaáiggis dattetge leat siidarájit šaddan eahpečielgasat, earret eará daningo eiseválddit eai leat doahttalan árbevirolaš siidarájáid, muhto navdán dáid oktasaš guohtumin. Dát lea dagahan ahte stuorra eallu lea gánnáhahttimus ceavzit gilvvus mii lea čuožžilan go eatnamat leat gáržžit. Stuorát ealuin birgeha buorebut guohtuneatnamiid maid dárbbaša, go smávva ealuin. Boazodoallu ja areálat Dálá boazodoalus leat stuorra hástalusat areálagáhttema ektui. Guohtuneatnamat leat bihtáid mielde váldojuvvon atnui eará doaimmaide, nugo ovdamearkka dihte ruvkedoaimmaide ja astoáigebarttaid huksemiidda. Ođđa ealáhusat Sápmái - buorrin ja vahágin Okta eanajorbadas - máŋga máilmmi Bargobihtát:
|
Guolásteapmi
| Print | |
Guolásteapmi lea leamaš áiggiid čađa deháleamos ealáhus Davvi-Norggas. Seammaládje go eará vuođđoealáhusain de leat guolásteamis leamaš stuorra strukturrievdadeamit. Smávvafatnasiid lohku lea njiedjan, ja stuorra fatnasiid lohku lea lassánan. Guolásteddjiid lohku lea njiedjan, muhto gaskamearálaččat sállašat leat lassánan juohke guolásteaddji nammii. Árbevirolaš sámi guolásteapmi Sámi guolásteami dovdomearkkat lea vuosttažettiin vuotnaguolásteapmi, ja muhtin guovlluin maiddái riddoguolásteapmi smávit fatnasiiguin. Lotnolasvuohta eará ealáhusaiguin lea leamaš hui dehálaš sámi guolásteddjiid birgejupmái, ja ruovttubivdu smávit fatnasiiguin. Dán áiggege lea ain dákkár heiveheapmi dábáleabbo sámi ássanguovlluin go muđui. Ruovttubivdu = guollebivdu smávit fatnasiiguin báikkálaččat mas fatnasat máhccet hápmanii beaivválačččat] Árbevirolaččat dát bivdovuohki gáibidii olu máhtu meara ekologalaš oktavuođaid birra. Báikkálaš guolásteddjiin lea dát árbevirolaš máhtu oassin mii fievrriduvvo vásáhusaid ja barggu čađa buolvvas bulvii. Riddo- ja vuotnaguovlluin gos lei dákkár guolásteapmi, ledje maid ráddjehusat das gii gos guolástii. Dihto bearrašat ja sogat bivde dihto guovlluin, iige lean dábálaš bivdit dakko gokko earát árbevirolaččat leat guolástan. Birgejumi goarideapmi Norgga luondduresurssaid hálddašeamis lea leamaš vuođđoprinsihppan ahte dát lea našunála resursa, ja ahte daid ávkkástallan ii leat ráddjejuvvon regiovnnalaččat, iige čearddalaččat. Ođđaáiggis lea dákkár hálddašeamis leamaš stuorra váikkuhusat guolásteapmái mearrasámiguovllus. Mearrasámi gielddain lea guolásteapmi sakka maŋás mannan, sihke guolásteddjiid lohku ja fatnasiid lohku. Dása leat máŋga siva. Guollemáddodaga dilli lea okta fáktor, muhto maiddái ekologalaš rievdadeamit váikkuhit. Moderniseren ja ođđa márkaneavttut mielddisbukte eanet ruhtagáibideaddji guolásteami. Buoret fatnasat ja bivdoreaiddut dagahedje vejolažžan bivdit eanet ahte eanet, ja dát váikkuhii hejodit guollemáddodahkii ja nu gártái resursavátni. Badjelmearebivdu dagahii ahte eiseválddit ásahedje reguleremiid ja bivdoeriid. Sámi riddo- ja vuotnaguovlluin, earenoamážit Davvi-Romssas ja Finnmárkkus, lea guolásteapmi dehálaš bargovejolašvuohta. Olbmot vuotnaguovlluin ásset bieđgguid, ja guolásteami dovdomearkan leat smávva ovttadagat smávva fatnasiiguin. 1980-logu loahpas dagahedje earret eará ekologalaš rievdadeamit ahte lei unnán dorski, earenoamážit vuonain. Dát mielddisbuvttii ahte eiseválddit gáržžidedje bivddu 1990:s ásahemiin earreortnegiid. Earreortnegiid ásaheapmi dagahii ahte ollu guolásteaddjit masse guollebivdovuoigatvuođa. Erenoamážit čuozai dát daid guolásteddjiide geat bivde smávva fatnasiiguin sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Dát lea earret eará mielddisbuktán ahte vuotnabivdu smávvafatnasiin ii buvtte doarvái sisaboađu, ja mearragátti gilážat guorranit go ii leat šat birgenláhki. Fárrenrávnnjit leat dolvon olbmuid eret guovllus. 1980-logu rájes leat maiddái riegádahttinlogut njiedjagoahtán, ja nu lea olmmošlohku njiedjagoahtán ja álbmot ahkáduvvon. Bargobihtát: 1. Mat sámi guolásteami dovdomearkkat leat? 2. Geahča guolásteddjiid loguid áigodagas 1990–2009 mearrasámi suohkaniin Porsáŋggus ja Unjárggas. Geahča maiddái dáid suohkaniid olmmošlohkorievdama. Digaštala makkár faktorat sáhttet leat sivvan dasa manin guolásteapmi njiedjá dáid mearrasámi suohkaniin, ja muhtin suohkaniin eanet go eará suohkaniin. 3. Geahča “Kasta på land”-filmma. Digaštala: a) mo čuozai resursavátni mearrasámi vuotnaguovlluide. b) guolásteami mearkkašumi mearrasámi ássamii ja kultuvrii. |
Eanadoallu ja meahcásteapmi
| Print | |
Ođđa ealáhusat Sápmái – buorrin ja vahágin
| Print | |
Go vuođđoealáhusat mannet maŋás, de dávjá ii leat šat birgenláhki boaittobealbáikkiin ja nu guorranišgohtet boaittobealbáikkit. Jus galggaš bisuhit ássama, de lea dárbu ođđa ealáhusaid oažžut sadjái. Sekundára ealáhusaid lassáneapmi, nugo industriija, lea leamaš dehálaš faktor dasa ahte olbmot ássagohte čoahkkeleabbu. Nuppádusealáhusaid álggaheamit ja lassáneapmi lea maiddái mielddisbuktán gávppašeami ja hálddašeami, ja nu lea daid guovlluin maiddái tertiára ealáhusat lassánan. Bisuhan dihte ássama de lea dehálaš ahte lea birgenláhki olbmuide. Ođđa ealáhusaid ásaheami oktavuođas muhtin guovlluin dárbbašuvvojit dat eatnamat maid vuođđoealáhusat atnet, eará doaimmaide. Dát lea erenoamáš stuorra hástalus boazodollui, mii dárbbaša stuorra eanagáhppálagaid. Mii leat eanet ahte eanet geavahišgoahtán areálaid iešguđet doaimmaide. Ovtta ja seamma areála sáhttá ávkkástallat iešguđet doaimmaide, sihke ealáhusdoaimmaide ja eará servodatdárbbuide nugo rekreašuvdnii. Dát sáhttá mielddisbuktit gičču areálageavaheami ektui. Ođđa doaimmat sáhttet mielddisbuktit ahte eanadagat rivdet. Ovttaid mielde dagahit dát doaimmat hárve vahága. Muhto go bihtáid mielde ain bohtet ođđa doaimmat seammá guvlui, de sáhttet dát mielddisbuktit stuorra rievdademiid eanadagaide ja nu maiddái stuorát vahágiid. Areálaplánema bokte galgá sihkarastit guhkit áigge plánema ahte masa geavahit areálaid. Plána- ja huksenláhka lea plánema vuolggasadji, ja dan vuođul galgá árvvoštallat areála- ja resursageavaheami. Ollislaš plánen galgá leat resurssaid geavaheami ja suodjaleami vuođđun. Dán lága mielde suohkanat galget hábmet suohkanplána, mas okta oassi lea areálageavaheami birra. Areálaoassi galgá čilget servodatovdáneami ja areálageavaheami gaskavuođa. Plána- ja huksenlágas lea ulbmilmearrádus, ahte buot areálaplánen galgá sihkkarastit sámi kultuvrra, ealáhusdoaibmama ja servodateallima luondduvuđđosa. Sámedikkis lea maiddái vuosttaldanvuoigatvuohta daidda areálaplánaide mat mearkkašahtti láhkai heajosmahttet sámi luondduvuđđosa. Láhka dahká maid čielggasin ahte sámi boazodoallu lea dakkár areálageavaheaddji mii galgá fuolahuvvot areálaplánaproseassain. Bargobihtát:
|
Eanet ahte eanet eatnamiid leat váldán atnui
| Print | |
Davviguovlu lea dat oassi máilmmis gos leat eanemusat eanagáhppálagat main olbmuid geavaheapmi ii leat čuohcan eanadagaide. Muhto maiddái dáppe leat eanet ahte eanet sisabahkkemat dáidda eatnamiidda. [Govva 95:Kártaiguin čájehit mo eanet ahte eanet eatnamat váldojit atnui – tyngre inngrep] Astoáigebarttaid huksen Sámiguovllut leat maiddái dehálaš rekreašuvdnaguovllut álbmogii. Lea stuorra beroštupmi astoáigebarttaid hukset, ja beroštupmi lea lassánan dađis go olbmuin lea buorránan várri ja lassánan astoáigi. Astoáigehuksen maiddái geavaha olu areálat. Dát mielddisbuktá earret eará ahte gos ovdal ledje stuorra eanagáhppálagat, dál leat juhkkon ja gáržžiduvvon. Go ovtta guovllus sakka lassána johtaleapmi, de dát sáhttá leat áittan guovllu luondduvalljodahkii. Dát lea maiddái áittan boazodollui, mii lea ealáhus mii dárbbaša stuorra eanagáhppálagaid. Minerálaid ohcan Sámis Minerálaindustriija lea dađistaga šaddagoahtán dehálaš ealáhussan Norggas. Minerálat gávdnojit masá buot buktagiin maid mii beaivválaččat atnit, omd. mobiltelefuvnnain, dihtoriin, biillain, báhpiris ja batteriijain. Eurohpá industriija atná 20% máilmmi minerálabuvttadeamis. Muhto dušše unna oasáš buvttaduvvo Eurohpá ruvkkiin. Danin adnojuvvo dehálažžan kártet Norgga minerálaresurssaid, nu ahte lea vejolaš ávkkástallagoahtit daid ja ovdánahttit industriija. |
Suodjaleapmi dahje geavaheapmi?
| Print | |
Sihke luonddueanadagat ja kultureanadagat soitet agibeaivái rievdat dahje jávkat, go šaddá eanet deaddu daid geavahit. Guovlluid suodjaleapmi lea eiseválddiid gaskoapmi seailluhit dakkár guovlluid maid atnet mávssolažžan. Biologalaš šláddjivuođa stuorámus vahágin lea guovlluid bihtáid mielde biđgen ja gáržžideapmi. Álbmotmeahcit ja eará luonddusuodjalanguovllut gáhttejit hearkkes ja jávki luonddu. Suodjalanguovlluid ásahit eiseválddit luondduvalljodatlága vuođul. Juohke suodjalanguvlui mearriduvvo sierra láhkaásahus. Ovdalgo dát ásahuvvo, de čađahuvvo plánaproseassa. Dán proseassas galget maiddái sii leat mielde geaidda suodjaleapmi guoská. Bealli máilmmi suodjalanguovlluin leat ásahuvvon eamiálbmotguovlluide. Norgga 34 álbmotmeahcis 20 leat sámiguovllus. Suodjalanguovlluid ásaheapmi sámiguovlluide lea riidovuloš. Earenoamážit dálusámit oaivvildit suodjaleami leat hehttehussan sin árbevirolaš geavaheapmái jus guovlu suodjaluvvo. Sámiid geavaheapmi guovlluin lea áiggiid čađa leamaš guoddevaš, ja lea hábmen eanadagaid maid dál suodjalit. Danin oaivvildit ahte geavaheapmi ii galgga gáržžiduvvot. Boazodoalu bealisges leat dávjá dorjon suodjaleami, daningo dán bokte oaivvildit gáhttet eatnamiid sisabahkkemiid vuostá. Sámediggi lea cealkán ahte go suodjalanguovlluid ásaha, de galgá váldit vuhtii sámi geavaheami ja ahte dát galgá leat hálddašeami oassin. Bargobihtát:
|
Fálesnuori suohkan – ođđa dárbbut ja árbevirolaš ealáhus
| Print | |
Boazodoallu lea dehálaš sámi ealáhus, ja lea okta sámi kultuvrra geađgejulggiin. Boazodoalus lea guhkes áiggi geavaheami bokte nana vuoigatvuođat boazoguohtumii suohkanis. Norggas lea maiddái ovddasvástádus ja geatnegasvuohta boazodollui. Boazodoallu lea okta dain vuođđoealáhusain gos barget eanemusat olbmot Finnmárkkus, ja buvttadit oktiibuot. Dušše guolásteapmi barggaha eanet olbmuid. Boazodoalus lea maiddái lassiváikkuhus, mii jagis 2007 lea rehkenastojuvvon 70 miljovnna ruvdnui. Mearrasámi suohkanis Fálesnuoris lea dárbu ođđa doaimmaid ásahit bisuhan dihte ássama ja olmmošlogu. Ollugat leat mielas ruvkedoaimma ásaheapmái, vaikko dás leat stuorra birasváikkuhusat ja váikkuhusat boazodollui. Boazodoalu bealisges vuosttildit sisabahkkemiid, go dát gáržžida ealáhusa ja sáhttá mielddisbuktit ahte muhtimat šaddet heaitit boazodoaluin.
http://www.nrk.no/kanal/nrk_sapmi/1.6746222 Bargobihtát:
|