Geografiija Web

a. Finnmárkku duottar

Oza Finnmárkku-kártta atlasis ja muital gokko lea duovdda mii lea Finnmárkku duottar.
Namut 2–3 eará saji Norggas gos leat (dovddus) duottareanadagat.

Govas oaidnit oasi Kárášjohváris davveoarje-davi guvlui gáissáide mat leat Porsáŋgguvuonbađa oarjemáttabealde. Dát eanadat lea oassi Finnmárkku duoddaris.

á. Duottareanadaga mihtilmasvuođat

Válddat makkár mihtilmasvuođat/eana duottareanadagas leat.

b. Eananamahusat

Dán govas dieđusge it oainne ollu daid eanahámádagain mat duođaid duottareanadagas leat.

Váldde ovdan muhtun topografiija kártabláđiid (1:50 000) nugo omd. Idjajávrri, Stiipanávžži, Skuvvanvári, dahje oza dán guovllu Idjajávrri davábealde “Kart i skolen”-neahttasiiddus:

http://kartiskolen.no/artikkel/om-kart-i-skolen.

Oza makkár sierralágan eananamahusat kárttas leat, ja iskka erenoamážit (jeara olbmuin) maid mákset namahusat maid don it dovdda.

c. Finnmárkku kvartárageologiija

Geahča dán kvartárageologiija kártta:

Makkár luovosmássat gokčet báktenannáma Sis-Finnmárkku eanas guovlluin?

Namut 5–6 guovllu/duovdaga gos dát mássat váilot dahje leat hui asehaččat.

č. Moreanamássat

Govva čájeha moreanamássaid geaidnorogge-goivvohagas duoddaris:

Geahča gova dárkilit ja čilge moreanamássaid/-ávdnasiid mihtilmasvuođaid.

d. Ráššaeatnamat

Bajit govva čájeha oasáža Várjjatnjárgga ráššaeanadagas:

Mo ráššaeana lea oaidnit? Mii lea dagahan dan erenoamáš mihtilmasvuođa?

Oza kvartárageologiijakárttas 5–6 guovllu Finnmárkkus gos leat stuorra ráššaduovdagat.

a. Jiehkkeravda

Kvartárageologiijakárttas oainnát čáhppes sárgáid Olggut Oslovuona goappašiid bealde:

Mii dovddus eanahámádagaid lea dakko vuona goappašiid bealde?

á. Jiehkkeravda

Oza atlasis geográfalaš kártta mas oainnát guovllu Oslovuona birra. Mii olbmo dahkan ráhkkanusaid orru mannamin justa seamma saji go čáhppes sárgát kvartárageologiijakárttas? Mii daid oktavuohta lea?

b. Jiehkkeravda

Dán kvartárageologiijakárttas oaidnit máŋgga sajis viiddes guovlluid gos leat čuvges- ja sevdnjesalit duovdagat. Makkár eanašládja ja eana lea daid sajiin? Google Earthas sáhtát oaidnit ahte lea erohus eanadagas mii lea namuhuvvon čáhppes sárgáid davá- ja máttabealde. Dutkka dárkilit (stuorrut gova doarvái) mii orru leamen goappáge bealde?

c. Jiehkkeravda

Geahča golbma govvosa A, Á ja B:

Gáldu: Duottar s. 35

Čilge oktavuođa gaskal dan mii govviduvvo A:s ja B:s.

Čilge maiddái oktavuođa gaskal alit duovdagiid (kvartárageologiijakárttas) RA’ máttabealde ja dan maid oainnát B-govvosis.

č. Jiehkkejoga mássat

Kvartárageologiijakárttas oaidnit oránšaivnnat duovdaga Romerikas gaskal Lillestrømma ja Mjøsa. Makkár luovosmássat leat dakko?

Gardermoena girdišillju lea dan duovdaga alde, Jessheima oarjedavábealde. Árvvoštála manne girdišillju ii huksejuvvon alit ivnni duovdagii, muhto duovdagii gokko kárttas lea oránšaivdni. Mat iešvuođat jiehkkejoga mássain leat?

Geahča Google Earthas Gardermoen-duovdaga dahje RAduovdaga Moss/Vannsjø bokte ja das máttás, ja geahča erenoamážit dán guovtti duovdaga erohusaid.

a. Stuorra Guovžanjárga ja -ávži

Stuorra Guovžanjárga/-ávži lea Siskkit Porsáŋgguvuona nuorttabealde ja oaidnit dan topografiija kártabláđis MUNŊKAVÁRRI 2035 II – referánsa MT335823:

Sullii man govdat Stuorra Guovžanjárga lea?

Guovžajohka luoitá Guovžanjárgga čađa vutnii. Makkár erenoamáš namma lea leahkeráiggis gos dát johka boahtá?

Čilge mo topografiijakárttas oaidná ahte dán leagi vielttit leat hui ceggosat.

Govas oaidnit Stuorra Guovžanjárgga govviduvvon birrasii 1,5 km geaidnoguora máttabealde. Guovžanjárgga ja -ávžži sáhtát maid geahččat ”Kart i skolen”-siidduin ja válljet ”Norge i bilder”.

Heivehatta stuorrudeami.

Geaidnu manná Guovžanjárgga badjel. Geahča kárttas gokko šaldi lea ja oza šaldi govas.

á. Ávži

Ávženjálbmi lea dakko gokko ávži nohká. Govas oainnát Guovžaávžži vuolimuš oasi. Gurut bealde oidno linnjástoalpobárra ja dakko bajábealde nohká ávži.

Oza topografiijakárttas gokko ávženjálbmi lea.

Mii erenoamášvuođaid lea allodatgevlliin (kárttas) gokko ávženjálbmi lea?

Geahča ávžegova ja válddat makkár leahkeráiggis ávži lea.
Čilge dasto mo dát ávži navdo leat šaddan. Geahča maid dán ávžži ”Norge i bilder”-siiddus.

b. Njárga

Sadji lea govviduvvon luohkáide geainnu bajábealde ja johkaráiggi davábealde. Dán govas oaidnit gokko geaidnu manná ja gokko šaldi lea. Oaidnit maiddái ahte johka golgá Guovžanjárgga čađa.

Dás oaidnit njárgga mii lea joganjálmmis vuotnagáttis.

Čilge geográfalaš doahpagiiguin mii dákkár njárga lea?

Čilge mo navdet dán njárgga/gárggu dađis leat šaddan dálá hápmái ja sturrodahkii.

á. Måbødalen-leahki

A-govva čájeha Måbødalena bajimuš oasi. Oza “Kart i skolen” – “Hordaland” –“Eidfjord”-siiddus Måbødalen ja Øvre Eidfjordvatn.

Makkár leahkeráiggis Måbødalen lea? Geavat topografiijakártta ja árvvoštala man čieŋal leahki lea (leahkeseainni allodat).

a. Måbødalen

Måbødalen gávvá fáhkka oarjjás guvlui Fossli Hotealla buohta: kártareferánsa MN 047006 EIDFJORD 1415 IV.

B-govva čájeha justa gokko čiekŋalis ja baskkes leahki álgá.

Mii lea dan joga namma mii dakko gahččá goržin Måbødalenii, ja mii namahusaid lea sajis gokko dákkár leahki fáhkka álgá?

b. Måbødalen

A-govas sáhttá aiddo dal de oaidnit ahte lea áibbas earalágan eanadat badjin leagi goappašiid bealde. Čielgaseappot oaidná dan topografiijakárttas dahje “Norge i bilder”-siiddus. Makkár eanadat sáhttá leat? (Dát eanadat lea dovddus alit guovlu/duovdda máttit Mátta-Norggas).

[Govva 50: Atlas kártta: Cappelen Atlas for den videregående skole 1995 s.12]

c. Måbødalen-gahčahat

Geavat topografiijakártta ja oza man stuorra allodaterohus lea Fossli Hoteallas vuolás Eidfjordvatnet-jávrái: LN 964025 EIDFJORD 1415 IV.

č. Vuotnajávrrit

Vuotnajávrrit lea ovttašlájat jávrrit mat gávdnojit ollu sajiin Norggas.

Ovdamearkkat leat Tinnsjø Telemárkkus, Krøderen Buskerudas, Hornindalsvatnet Sogn og Fjordanes ja vel dát bajábeale namuhuvvon Eidfjordvatnet.

Čilge vuotnajávrriid erenoamášvuođaid ja manne dáid sajiide jávrrit leat šaddan. Loga neahtas mii “Fjordsjø” lea ja lagabui “Eidfjordvatnet” birra.

Oza iežat ruovttufylkkas moadde ovdamearkka vuotnajávrái.

d. Måbødalena hábmen

Måbødalen lea hirbmat stuorra gorsa man čáhcemássat, mat badjin duoddaris leat fievrreduvvon vutnii, dađis leat hábmen jiekŋaáiggi maŋŋá.

Namut kvartárageologalaš proseassaid mat leat dagahan hábmen duovdaga Hardangerduoddaris Hardangervutnii (Eidfjordii) ja muital mo dat leat dađis hábmen dán saji stuorra gorsan.

a. Bajit Gudbrandsdalena oalgejogat

Bajit Gudbrandsdalenis bohtet golbma stuorát dovddus oalgejoga oarjjabealde Gudbrandsdalenii. Geavat atlasa ja oza daid jogaid.

á. Sjoa-leahkeráigi

Okta daid jogain lea Sjoa. Oza dan kártagirjjis dahje “Kart i skolen”-siiddus ja guorahala maid dovddus várremassiivvaid gaskkas dat golggiida. Oza maiddái man nammasaš leagis dát johka golgá Gudbrandsdalenii.

Dán jogas lea čielga ruoná ivdni go dat fievrreda mohtin ollu fiinna mássaid.

Čilge maid mássaid dat fievrreda mohtin ja gos dat duođaid bohtet. Geahča gova ja leahkeráiggi “Norge i bilder”-siiddus. Geahččalatta sierralágan stuorrudemiid.

Makkár leahkeráigi orru leamen vuolás guvlui dán sajis?

b. Sjoa-johkaráigi

A-govas oaidnit Sjoa-joga johkaráiggi vuolit Heidalenis bajás guvlui ja B-govas fas vulos guvlui seamma sajis gokko ruoná njuolla čujuha atlasa kárttas.

Makkár golganminsttar lea Sjoas dán sajis? Makkár leahkehápmi lea Heidalenis dakko? Geažit mo dákkár leahkehápmi (dađis) šaddá.

Geahča johkaráiggi vuolás guvlui B-govas ja válddat maid oainnát. Makkár loaktinproseassat leat garrasit hábmen johkaráiggi?

c. Heidalena eanadoalloeatnamat

Badjelis Heidalen “govdu” ja doppe lea ollu eanadoallu.

Govas oaidnit oasi Heidalenis Harlaug bru bokte, dalán Bjølstadmo kirkobáikki vuolábealde, Sjoa golgá vuolás gurut guvlui:

Gokko leagis leat eanadoalloeatnamat?

Mo orru leamen leahkebodni dakko? Árvvoštala makkár eanamássat/luovosávdnasat leat dáid gittiin.

Gova ovddabealde oaidnit gokko čiekŋalis Åsenjuvet-gorsa álgá:

Oza “Kart i skolen”-siiddus Heidal/Bjølstadmo-báikki, mii lea dán gorssa vuolábealde.

č. Gorssa šaddan

Geavat Google Earth dahje “Norge i bilder”-siiddu (Oza Oppland/Nord-Fron) ja geahča Heidalena.

Čilge mo dán sajis Sjoa-johkaráigi lea šaddan gorsan.

Álgge Sjoa-johnjálmmis, mii lea Gudbrandsdalenis gaskal Vinsta ja Otta čoahkkebáikkiid.

Čuovo Sjoa-joga/Heidalena bajás gitta Jotunheimenii Gjendevannetii. Čále birrasii siidobeali das maid oainnát.

Oza kárttas Ridderspranget, Bajit Sjoa-johráiggis, ja oza dieđuid dán earenoamáš sajis johkaráiggis.

a. Johkaleahki

Govva lea váldon Holganjárggas, MT 488036 KÁRÁŠJOHKA 2033 I-sajis, Kárášjoga čoahkkebáikki guvlui. Sabetskirvehallanluohkká lea dat vilges duovdda várrevielttis.

Válddat makkár leahki dát oassi Kárášjohleagis lea.

Guokte njárgga Holganjárgga bajábealde lea Badjevuohppenjárga. Oza dan kárttas ja geahča leatgo doppe dálut. Sáhtátgo njárgga oaidnit govas? Mii vuohppi lea? Loga Duottar-girjjis s.87–88.

Siffarjohka lea oalgejogaš mii njálmmáda Kárášjohkii, MT 485037, Holganjárgga bajábealde.

Govas oaidnit namuhuvvon saji:

Manin gohčoduvvo sadji gokko jogaš/oalgejohka boahtá johkii?

Kárášjoga nuppe bealde oaidnit sáttogátti, muhto manin gohčodat dán beali gátti gos fanas lea?

Geažit manne dakko lea hirbmat geađgegáddi go vuos leat geahčadan dán gova mii čájeha Siffarjohráiggi 50 m das bajábealde.

á. Johkaráiggi luovosmássat

c. Njárggat

Govva čájeha Holganjárgga vuolágeaži, ja duogábealde olgešbealde oidno Suoma bealde várri.

Kárašjogas leat dadjat dal buot dikšuneatnamat dušše váldoleagi johkanjárggain nugo dán govas oaidnit. Geahča leahkebotni ja earenoamážit Holganjárgga “Norge i bilder”-siiddu (Finnmark – Karasjok ja dasto vel makkár joga golganminsttar lea. Geahččal čilget mii njárga lea dán leahkebotnis.

Man oasi leagis dahket oktiibuot buot njárggat?

a. Meándergolganminsttar

Govus čájeha oasi johkabirrasis gokko jogas lea ollislaš meandergolganminsttar:

Geahča govvosa ja sajiid gokko logut leat biddjon. Geavat čuovvovaš namahusaid ja čále daid rivttes sajiide vuolábealde:

á. Njárggaid šaddan

Govva čájeha goapmamielli joga nuppe bealde Badjevuohppenjárggas, MT 465047, ja lea govviduvvon Ájomohkis, MT 462046, 3 km Holganjárgga bajábealde:

Mii (johka)mohkki lea?

Válddat mo goapmamielli lea oaidnit.

Makkár mássat orrot hábmen njárggaid?

Geažit manne don beale johkamielli lea nu ceakkus.

b. Geaimmejohnjálmmi luoiddahat

Geaimmejohka lea stuorra oalgejohka mii njálmmáda Kárášjohkii davábealde čoahkkebáikki MT 310047, KÁRÁŠJOHKA 2033 I:

Govas oaidnit Geaimmejoga mii boahtá olgeš bealde etnui goatnilii. Geahča dán saji (“Norge i bilder”-siiddus Kárášjohka –Ássebákti). Dát govva kártta ektui lea nuppe guvlui. Sieiva joganjálmmis oaidnit ollu sáttosulložiid čáhceoaivvis.

Mii namahusaid lea luovosávnnashivvodagas (sáddos) mii šaddá joganjálbmái gokko lea jaskes čáhci (johkarávnnji fávleleappos)?

Govus gova vulobealde čájeha šemáhtalaččat mo deltá dađis lea šaddan.

Geahča luoiddahat-govvosa Duottar-girjjis s. 81 ja čilge mii lea:

• luoiddahatduolbadas
• luoiddahatraddi
• raddegearddit

Man oasi deltás oaidnit čáhcegierragis?

c. Eará luoiddahagat

Geahča Google Earthas dahje “Norge i bilder”-siiddus deltáid (luoiddahagaid) Álaheaieatnonjálmmis, Deanonjálmmis ja joganjálmmis gokko Glomma boahtá Øyerenii Fetsunda bokte Lillestrømma nuorttabealde.

č. Ođđa johkaráiggi šaddan

Govas oaidnit Itkonjárgga vuolábealoasi joga gurut ja nuppe bealde. Gasku duogábealde oaidnit Ráidesullo, MT528035, man bajábealde johka dahká guokte suori. Dát sadji lea birrasiid 3 km Holganjárgga vuolá- ja nuorttabealde.

Ovdal golggai johka dušše gurut guvlui, muhto dán áigge lea dološ johkaráigi dušše nuorri jogas gokko dušše dulvin lea čáhci.

Manne eatnu lea ožžon ođđa johkaráiggi?