a. Áhpebotni topografiija

Geahča erenoamážit áhpebotni topografiija man gávnnat “Jordskorpa og kreftene i det indre av jorda”-fálu nuppi govas:

http://mml.gyldendal.no/flytweb/default.ashx?folder=7593

Skuvlla kártagirjjis s. 108–109

Mii lea dat hirbmat stuorra luoddanaddansystemaid mii manná miehtá gasku Atlántaábi?

á. Gaskaáhpečielgi

Geahča govvosa ja animašuvnna dáppe:

http://st1bgeo.wikispaces.com/Midthavsrygger

Čilge manne dakko lea šaddan stuorra gaskaáhpečielgi. Čilge maiddái manne ođđa áhpebodni dađis šaddá čielggi goappáge beallai.

Loga teavsttas man stuoris gaskaáhpečielgi sáhttá leat.

b. Geađgegierdobalduid rájit

http://no.wikipedia.org/wiki/Tektonisk_plate

Geahča kártagovvosa mii čájeha geađgegierdobalduid rájiid.
Makkár oktavuohta orru leamen gaskkal Atlántaábi gaskačielggi ja dan sázu maid oainnát dán kártagovvosis?

Geahča fas govvosa ja animašuvnna dáppe: http://st1bgeo.wikispaces.com/Midthavsrygger
1b-kártagovvosis oainnát ahte gaskaáhpečielgi dahká ráji guovtti geađgegierdobaldu gaskii.

c. Gaskaáhpečielggi gearddit

Leatgo sierralágan geađgegearddut gaskaáhpečielggi goappáge bealde? Čilge mo jurddašat.

č. Čiekŋalasat

Oza kártagirjjis dáid čiekŋalasaid:

• Kurila-Kamčatka
• Japána
• Filippiinnat
• Java
• Chile-Peru
• Man oktasaš mearraravddas leat buot dát čiekŋalasat?

Oza kártagirjjis máilmmikártta ja guorahala gávdnojitgo seammalágan áhpečiekŋalasat Atlántaábi nuorta- ja oarjeriddosázu lahkosiin?

Geahča dárkilit geađgegierdobalduid kártasárggastusa dáppe: http://st1bgeo.wikispaces.com/Midthavsrygger

Čilge sivaid manne eai gávdno, dahje manne gávdnojit, áhpečiekŋalasat Atlántaábi riddosázuid lahkosiin.

a. Kontineanttaid stuorra eanahámádagat

Ovddit bargobihtás leat lagabui geahčadan guovttelágan stuorra eanahámádagaid áhpegierraga vuolde nugo gaskaáhpečielggit ja mearračiekŋalasat.

Makkár hirbmat stuorra eanahámádagat gávdnojit kontineanttain? Namut daid.

Stuorra luoddaneamit, gorsalágan rokkit nugo Rift Valley, leat maid stuorra eanahámádagat.

á. Várreviđjjit

Geavat kártagirjji ja oza stuorámus várreviđjjiid:

• Davvi-Amerihkás
• Mátta-Amerihkás
• Eurohpás
• Ásias

Okta dain boarráseamos várreviđjjiin eanajorbadasa alde lea Kaledonia-várreviđji.
Kártagirjjis it gal gávnna dán várreviđjji njuolgut, muhto USA’ nuortaoasis lea Appalachiavárreviđjji (man nubbi bealli lea Kaledoniavárreviđjji bázahusat) mii gávdno Atlántaábi nuorttabealde, maiddái Norggas. Nuorta-Ruonáeatnamis lea maiddái seamma várreviđjái gullevaš bázahus nannánjieŋa vuolde.

http://www.ig.uit.no/webgeology/webgeology_files/norwegian/fjellkjeder.html

Vállje ”Innledning” ja de “Kontinental skorpe”-kártasárggastusa:
Geahča gokko Kaledonia-várreviđji lea, nugo namahuvvon bajábealde.

Vállje ”Kontinent kollisjon” ja loga “Kontinent-kontinent kollisjon”-siidduid. Geahča njeallje animašuvnna ovddos guvlui gitta ”Dannelsen av Himalaya” rádjái.

b. Stuorra eanahámádagaid šaddan

Gosa fievrreduvvojit loahpalaččat geardehámat báktešlájat, mat ledje kontineanttaid rittuin (fiskes), go guokte kontineanta leat oktiihoigašuvvan?
Makkár loahpalaš boađus eanagaras šaddá oktiihoigašuvvan duovdagis, ja manin gohčoduvvo dat stuorra eanahámádat?

c. Jotunheimen

Jotunheimen lea stuorra várreduovdda gos leat Norgga alimus várrečohkat.
Oza Jotunheimena kártagirjjis ja čilge gos Norggas dat lea. Oza omd. neahttakárttas vihtta alimus várrečohka. Namut daid.

č Jotunheimena báktenannán

Oza kártagirjjis “Norges geologi og berggrunn”-fáddákártta.
Geahča kártačilgehusas makkár báktenannán Jotunheimenis lea.