Norgga váldobáktenannámat
Sámis oaidnit hui hárve báktenannáma, go leat moreanamássat dan alde.
Govas lea báktenannánseaidni Skiellehte-johkanjálmmis Västerbottenis. Das lea luvvejuvvon ja váldon geađggit.
Gova vuođul ii leat vejolaš mearridit makkár báktenannán ja makkár báktešlájat dan sajis leat. Heive baicce geavahit báktenannánkártta oktan mearkačilgehusaiguin.
Mat leat kártta čuvges oasit mat mannet ruossalassii?
Báktenannámat
| Print | |
Báktenannámat nannámis ja nannánjuolggisa. Báktenannánkárta Norgga báktenannánkárttas oaidnit ahte iešguđet guovlluin leat áibbas sierralágan báktenannámat. Kártagirjjis gávnnat seammalágan kártta. Namut stuorát geográfalaš duovdagiid Finnmárkkus ja Østlánddas gos dát báktešlájat leat:
Makkár nannán lea sulluin Álaheaivuona olggobealde? Oza dieđuid kambrosilurabáktenannáma birra. Goas ja mo dat šattai, ja makkár báktešlájat dán báktenannámis leat? á. Kambrosiluraeatnamat Mátta-Norggas leat guokte stuorát eanadoalloduovdaga gos leat nu gohčoduvvon kambrosiluraeatnamat. Man erenoamáš sajis nannáma olggobealde gávnnat báktešlájaid mat lea šaddan Gaska-/Tertiáraáiggis (geahča eanet dán fáttás oljo- ja gassagávdnosiid oktavuođas). b. Báktenannámiid namat Manin gohčoduvvo dat báktenannán mii lea šaddan báktešlájain
c. Báktešlájat eamibávttis Dutkka báktenannánkárttas makkár sierralágan báktešlájat gávdnojit:
|
Duottareanadat ja gáissát
| Print | |
a. Duottar Govva lea váldon Uhca Guorpmeha alde Kárášjoga davábealde. Oza guovllu Kartiskolen:is. Geavat ohcansátnin "Uhca Guorpmet". Sáhtát maid ohcat topográfalaš kárttas Idjajávri 20341, kártareferánsa MT 366 196 Mii geologalaš namahusaid lea buot dan eanadagas mii govas oidno alla váriid rádjái? á. Finnmárkku eamibáktenannán Geahča kártasárggastusa: Namut duovdagiid Finnmárkkus gos lea eamibáktenannán. b. Várrenamahus Geahča kártasárggastusas c-bargobihtás vuolábealde makkár geologalaš báktenannán álgá davábealde, das gos oaidnit (govas) alla váriid. Mii lea oktasaš namahus alla váriide (várrečohkaide) davábealde? (Njuolain merkejuvvon govas.) c. Hoiggahatgokčasat Geahča govvosa (1.11 Duottar-girjjis s. 15 ) ja maiddái kártagovvosa. Mii báktenannámiid, man ii leat vejolaš dán govas oaidnit, lea Kaledonia-hoiggahatgokčasa (gáissáid) vuolde ja eamibávtti gaskkas? č. Báktešlájaid šaddan Báktenannánkárttas oainnát seakka ruoná stábi mii dego juohká Finnmárkku guovtti oassái. Dutkka govvosa man geologalaš áigodagas dát báktešlájat leat šaddan. Oza dieđuid neahtas makkár geologalaš dilli Norggas dalle lei. Geahča sihke govvosa ja báktenannánkártta, ja čilge manne dušše seakka stáhpi báktenannámis oidno kárttas. d. Siluraáigodat Gáldu: http://www.ngu.no/no/hm/Norges-geologi/ Oza “UiB: Geologisk tid” “Norges geologi”-neahttasiiddu olgešbealde. Geahča animašuvnna siluraáigodaga birra. Čále oanehaččat mii dáhpáhuvai dalle, ja čilge makkár loahppabohtosat das ledje. |
Nannánjuolgi
| Print | |
Norgga- ja Davvimearrabotni – nannánjuolgi a. Mearrabotni Geahča Norgga- ja Davvimearrabodni-govvosa: Davvinorggabáktenannán Norgga- ja Davvimearrabotni Norgga ja Stuora-Británnia nannámiid birra leat viehka coages mearat. Mii namahusaid dánlágan mearrabotnis lea? Geahča dasto “Davvinorggabáktenannánkártta”. Kárttas oaidnit boatkalinnjá sárgojuvvon riddosázu birra. Geahča mearkačilgehusas makkár báktešlájat leat dán sázu olggobealde. á. Davvimeara botni Govvosis (Davvimeara botni) oaidnit ahte manná stuorra čiekŋalis roggi Mátta- ja Oarjenorgga riddosázu olggobeale. Oza kártagirjjis mii dán rokki namahus lea. Oza dasto veháš dieđuid dán rokki birra. b. Storegga Mearraguovlluid dálkedieđáhusain rádios namuhuvvo “Storegga”. Dat lea birrasii 120 km Ålesundrittu oarjjabealde. Oza dan kártagirjjis ja dasto vel Norgga- ja Davvimeara govvosis. Čilge mii “Storegga” geologalaččat lea (oza dieđuid neahtas). |
Geardehámat báktešlájat nannánjuolggis
| Print | |
Geardehámat báktešlájat nannánjuolggis Norgga- ja Davvimeara botnis a. Nannánjuolgi
Oaidnit mo nannánjuolgi Davvimearrabotnis lea bajáshuksejuvvon gierdduid mielde. Oza “Geologiske perioder”-govvosa (áigeskálat) kárta- dahje oahppogirjjis, ja buohtastahte leatgo mearrabotni gierddut seammaláhkai maŋŋálagaid go dat geologalaš áigodagat? á. Áigodatgearddit
Govvosis oaidnit guhtta sierra áigodatgearddi nannánjuolggis. Mat áigodagat gullet gaskaáigái? b. Kontineantajuolgi
Davvimearrabotni lea dál nu gohčoduvvon kontineantajuolgi. Leatgo dat luovosmássat vai čavdebáktenannán? Čilge. c. Geardádagat
Mii oaidnit ahte ávdnasat leat dego badjálas gokčasat. Daddjo ahte mássat leat gerddiid mielde, dahje ahte mii oaidnit geardádagaid. č. Olju ja gássa
Oza “Olje og gass”-fáttá dáppe http://ansatte.uit.no/kku000/webgeology/ ja geahča “Dannelse av olje og gass”-animašuvnna. Vállje geahččat: Kildebergart og oljereservoar:
Mii lea, ja makkár báktešlájat leat:
d. Oljo- ja gássabuvttadeapmi
Oza neahtas Statoil ja geahča makkár dieđut neahttasiidduin leat Muolkkuid oljo- ja gássabuvttadeami birra. Muital earáide. |