Okta eanajorbadas – máŋga máilmmi

 

Ekonomalaš ovdáneapmi ii leat globálalaččat dásset. Máilmmidásis leat stuorra erohusat máilmmiosiid gaskkas ja industriijariikkaid ja ovdáneaddji riikkaid gaskkas. Erohusat leat ekonomalaš gilvovuogádaga boađusin masa kultuvrralaš ja politihkalaš faktorat leat garrasit váikkuhan. Riggodaga erohusat vulget maiddái kolonialismmas.

Fuomás ahte dán birra galggat lohkat eanet dárogiel oahpponeavvus.

Olu olbmot máilmmis ellet vártnuhis dilis ja leat nu geafit ahte muhtin áigodagaid nelgot ja eaige leat dohkálaš orrunbáikkit. Muhto geafit leat maiddái rikkis riikkain, go buohtastahttá sin eallindili riikka dábálaš eallineavttuid ektui.

Davvi-Amerihkás ja Eurohpás leat eanemus máŋggabealat ekonomiijat, ovdánahttojuvvon teknologiija, eanemus buvttadeapmi ja eanemus riggodat. Daid riikkaid gohčodit industriijariikan. Norga gullá dáid riikkaid searvái.

Ovdáneaddji riikkaid dovdomearkan lea ahte stuorra oassi álbmogis leat geafi. Olu dáin riikkain leat ovddeš koloniijat, ja riikka ekonomiija vuođđun leat álgoávdnasat.

773-104 globalisering

Globaliseren mearkkaša ahte máilbmi čatnasa eanet ahte eanet oktii. Máilmmiekonomiija dovdomearka lea ahte riikkaid ovttasdoaibman ja sorjavašvuohta dađistaga lassána.
Industriijariikkaid ja ovdáneaddji riikkaid bargojuohku lea leamaš ahte ovdáneaddji riikkat eksporterejit álgoávdnasiid ja importerejit industriijabuktagiid. Nu lea ain eanaš ovdáneaddji riikkain.

Ekonomalaš ovdáneami mihtidit dávjá bruttonašunálabuvttadeapmi (BNP) vuođul. BNP muitala riikka ekonomalaš doaimma árvvus. Alla BNP juohke ássi nammii dábálaččat mearkkaša ahte riikkas lea buorre čálgodássi. BNP ii muital maidege dearvvašvuođas, oahppo- ja bálkádásis. Muhtin riikkain iige leat riggodat juhkkojuvvon dásset. ON dán lassin árvvoštallá eará faktoriid go árvvoštallá riikkaid birgenlágiid, nugo omd. gaskamearálaš agiid ja dearvvašvuođabálvalusaid.

Bargobihtát:

  1. Manin riikkaid ekonomalaš ovdáneamis leat erohusat?
  2. Čilge mii industriijariikka lea, ja mii ovdáneaddji riikka lea. 
  3. Čilge mii globaliseren lea.
  4. Mo árvvoštallojuvvo riikka ovdáneami dássi ja birgenláhki?
  5. Čilge mii bruttonašunálabuvttadeapmi lea. Buohtastahte Eurohpá, Ásia, Afrihká riikkaid BNP. Vállje ieš makkár riikkaid ja oza Interneahtas dieđuid. Digaštala erohusaid sivaid.