Guoddevaš ovdáneapmi ja resursageavaheapmi

773-66 a sy7399ce

Guoddevaš ovdáneapmi mearkkaša ahte mii geavahit resurssaid nu ahte seailluhit dan boahttevaš buolvvaide, dainna lágiin ahte geavahit resurssaid guoddevaččat, eatge loavtte daid badjelmearálaččat.

Dán áigge leat mii teknologiija vehkiin garrasit geavahišgoahtán ii-ođasmuvvi resurssaid. Ii-ođasmuvvi resurssat gávdnojit dihto hivvodagas, ja danin lea dehálaš geavahit resurssa guoddevaččat vai bisttášii. Muhtin vuorkáresurssaid ja materiálaresurssaid, nugo metállaid, sáhttá ođđasisávkkástallat, dábálaččat eará atnui. Eará vuorkáresurssaidges ii sáhte ođđasisatnit, nugo energiijaresurssaid.
Muhtin ráje ođasmuvvi resurssat maiddái goariduvvojit badjelmearegeavaheami dihte. Ovdamearkka dihte guohtoneatnamat, gilvojuvvon eatnamat ja guollemáddodat eaktudit ahte lea guoddevaš resursageavaheapmi jus galggašit bistit.

Luondduresurssaid ávkkástallan ja daid badjelmearegeavaheapmi leat dagahan birasváttisvuođaid. Birasváikkuhusat sáhttet lea báikkálaččat, muhto dat sáhttet maiddái čuohcat viidát guovlluide. Ovdamearkan lea Tsjernobyla atomalihkohisvuohta ovddeš Sovjetlihttus 1986:s, mas ledje stuorra váikkuhusat maiddái sámiguovlluide. Tsjernobyla atomafápmorusttega bávkkeheapmi dagahii ahte olu radioaktiiva ávdnasat luitojuvvojedje áibmogeardái, ja biekkaid ja arvvi mielde dát fievrreduvvui hui viidát. Norga lei okta dain riikkain mii eanemusat nuoskkiduvvui. Earenoamážit lullisámi boazoguohtumiidda čuozai dát garrasit, ja leat gitta dássážii eallán váikkuhusaiguin. Báikkálaš birasváikkuhusat sáhttet leat eatnamiid guorban ja biologalaš valljivuođa massin.

773-67 sy217e39

  1. Mii guoddevaš ovdáneapmi lea?
  2. Muital ovdamearkkaid bokte resursageavaheami biras- ja luondduváikkuhusaid iežat lagasbirrasis.
  3. Muital ovdamearkkaid bokte birasváikkuhusaid mat čuhcet viidát? Manládje nuoskkideapmi fievrreduvvo riikarájáid rastá